Hiigelnulg

See on hea artikkel. Lisateabe saamiseks klõpsa siia.
Hiigelnulg
Abies grandis crown youngtree.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik:Taimed Plantae
Hõimkond:Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass:Okaspuud Pinopsida
Selts:Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond:Männilised Pinaceae
Perekond:Nulg Abies
Liik:Hiigelnulg
Ladinakeelne nimetus
Abies grandis
(Douglas ex D. Don) Lindley (1833)
Abies grandis range map 1.png
Sünonüümid
  • Abies aromatica Raf. (1832)
  • Abies excelsior Franco (1849)
  • Abies gordoniana Carrière (1867)
  • Abies grandis var. idahoensis Silba (1990)
  • Abies lasiocarpa Lindl. & Gordon (1850)
  • Picea grandis (Douglas ex D. Don) Loudon (1838)
  • Pinus grandis Douglas ex D. Don (1832)[2]

Hiigelnulg (Abies grandis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Kirjeldus

Alumised ja ülemised okkad on erineva pikkusega
Tüvi

Hiigelnulg kasvab keskmiselt 40–60 [3], harva ka üle 80 m kõrguseks [4], olles nulu perekonna üks kõrgemaid esindajaid. Vaikse ookeani rannikupiirkonnas kasvavad hiigelnulud üldjuhul kõrgemaks kui sisemaal. Eluiga on tavaliselt kuni 250, harvadel juhtudel ka üle 300 aasta. [3]

Tüve läbimõõt on tavaliselt 0,51–1,02 m, kuid soodsates kasvutingimustes võib küündida kahe meetrini [3]. Puukoor on hall, noortel puudel sile ja õhuke, vanematel puudel pikirõmeline ja paks. [5]

Hiigelnulu juurestik on küllaltki plastiline, sügavates ja kuivemates muldades areneb hästi välja peajuurega sammasjuurestik, niiskemates kasvupinnastes aga vaid narmasjuurestik. Kaaspuuliikidega võrreldes ei kasva hiigelnulu juured nii sügavale kui harilikul ebatsuugal, keerdmännil või kollasel männil, kuid areneb sügavamale kui Engelmanni kuuse, läänetsuuga ja hiigel-elupuu juurestik. [6]

Võra on laikoonusja kujuga. Võrsed on helepruunid, nõrgalt karvased. Pungad on purpurjad, rohelised või pruunid, vaigused, ümara kujuga. Okkad on 2–6 cm pikkused, kusjuures alumised okkad umbes poole pikemad kui pealmised, lameda ristlõikega, pealt läikivad, tumerohelised, tipuosas sisselõikega, allküljel kaks heledat õhulõheriba. [4]

Isasõisikud on õitsemise ajal sinakaspunased, purpurjad, oranžikad, kollased või rohekad. Käbid on 5–7 (12) cm pikkused ja läbimõõduga 3–3,5 cm, rohelised, purpurjad, tumesinised või hallid. Seemned on 6–8 mm pikkused, kestast umbes poolteist korda pikema tiivakesega. [4]