Kanada

Kanada
inglise, prantsuse Canada
Kanada lippKanada vapp
Kanada lippKanada vapp
Kanada asendikaart
Juhtlauseladina keeles "A Mari Usque Ad Mare"
"From Sea to Sea" – "Merest mereni"
nagu Kanada vapil
RiigihümnO Canada
PealinnOttawa
Pindala9 985 000 km²
Riigikeel(ed)inglise, prantsuse
Rahvaarv36 155 487 (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus3,6 in/km²
Riigikordkonstitutsiooniline monarhia
Kanada kuningannaElizabeth II
KindralkubernerJulie Payette
PeaministerJustin Trudeau
Iseseisvus1. juuli 1867
SKT1785,387 mld USD (2014)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta43 249 USD (2015)[3] Muuda Vikiandmetes
RahaühikKanada dollar (CAD)
Ajavööndmaailmaaeg −3,5 kuni −8
Tippdomeen.ca
ROK-i koodCAN
Telefonikood1

Kanada (soovitatav hääldus: esisilbirõhuga [kanada][4]) on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad Vaikne ookean läänest, Põhja-Jäämeri põhjast ja Atlandi ookean idast.

Kanada üldpindala on 9 985 000 km² ja selle näitaja järgi see on maailmas Venemaa järel suuruselt teine riik. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Samuti on see maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km) [5].

Kanadal on pikad rannaalad nii Põhja-Jäämere, Atlandi kui ka Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri USA-ga. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga (piiri pikkus on 2477 km), peamine piir naabriga jookseb aga 6416 km pikkuselt mööda riigi lõunaosa. Nii on Kanada maismaapiir USA-ga maailma suurim kahe riigi vaheline piir (8893 km).[5]

Tuhandeid aastaid elasid praeguse Kanada territooriumil põliselanikkonna erinevad hõimud. Alates 15. sajandi lõpust asutati Atlandi ookeani rannikule Inglismaa ja Prantsusmaa kolooniaid. Mitmesuguste konfliktide tulemusena Suurbritanniale kuuluvad Põhja-Ameerika territooriumid kasvasid või vähenesid kuni 18. sajandi lõpuni. Vastavalt 1. juulil 1867 vastu võetud Briti Põhja-Ameerika aktile ühinesid kolm kolooniat ja moodustasid föderatiivse Kanada Dominiooni. Nii algas provintside ja territooriumide ühinemise ja uue omavalitsusliku dominiooni moodustamise protsess. 1931. aasta Westminsteri Statuudi alusel tunnistas Suurbritannia Kanada riiklikku iseseisvust, aga täiesti iseseisvaks sai Kanada alles 1982. aastal, kui võeti vastu seadus, et Kanada parlament omab õigust põhiseadust muuta sõltumata Briti parlamendist.

Kanada on föderatiivne parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia, nüüdisaegne riigipea on kuninganna Elizabeth II. Riigis on ametlikult kaks riigikeelt. Kanada rahvastiku rahvuslik koosseis on üks mitmekesisemaid ja multikultuurilisemaid maailmas tulenevalt mahukast sisserändest. 2015. aasta seisuga on rahvaarv umbes 35 miljonit inimest. Kanada majanduse arengutase on kõrge ja majandus on üks maailma suurimaid. Seda toetavad rikkalikud loodusvarad ja hästi arenenud rahvusvahelise kaubanduse võrk. Pikaajalised ja mitmekülgsed suhted USA-ga on mõjutanud ulatuslikult riigi majandust ja kultuuri.

Kanada on arenenud riik, kus inimeste tervise tase on üks parimatest maailmas, SKT inimese kohta järgi on riik 10. kohal ja inimarengutaseme järgi 8. kohal. Vastavalt rahvusvahelistele uuringutele on Kanadal kõrgel tasemel valitsuse läbipaistvus, kodanikuõigused, elukvaliteet, majanduse vabadus ja haridus. Kanada on Rahvaste Ühenduse liige ja kuulub mitme rahvusvaheliste organisatsioonide koosseisu, sh on Kanada NATO, G8, G10, G20, NAFTA ning Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö liige.

Nimi

Nimi Canada ehk Kanada pärineb St. Lawrence'i irokeeside sõnast kanata, mis tähendab 'küla' või 'asula'.[6] 1535. aastal kasutasid toonased Québeci piirkonna põliselanikud seda sõna selleks, et suunata prantsuse maadeavastaja Jacques Cartier Stadacona küllasse.[7] Hiljem kasutas Cartier sõna Canada, viidates mitte ainult sellele konkreetsele külale, vaid kogu piirkonnale, mille omanikuks oli Stadacona pealik Donnacona.[7] Alates 1545. aastast on Euroopa raamatutes ja kaartidel viidatud sellele piirkonnale kui Canadale.[7]

Põhja-Ameerika kaart umbes aastast 1566. Üks esimesi, kus on mainitud nime "Canada" (ülal paremal).

17. sajandil ja 18. sajandi alguses viitas " Canada" Uus-Prantsusmaale, mis paiknes Saint Lawrence'i jõe piirkonnas.[8] 1791. aastal moodustati piirkonnas kaks Briti kolooniat nimedega Ülem-Kanada ja Alam-Kanada üldnimega The Canadas; selle nimega oli see kuni nende ühinemiseni Briti Kanada provintsiks 1841. aastal.[9] 1867. aastal rajati Kanada Konföderatsioon ja hakati kasutama nime Canada uue riigi ametliku nimena, aga sõna dominioon viitas riigi statuudile.[10] Kui Kanada kinnitas oma iseseisvust ja Suurbritanniast eraldumist, hakkas föderaalvalitsus üha enam kasutama ametlikes dokumentides ja lepingutes lihtsalt nime Canada. Seda muutust peegeldas rahvusliku puhkepäeva dominiooni päeva ümbernimetamine Kanada päevaks aastal 1982.[11]