Kettaheide

Robert Garrett heidab ketast Ateenas esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal

Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises.

Ajalugu

Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas olnud viievõistlusest. Tol ajal oli ketas valmistatud lihvitud kivist ja hiljem pronksist valatud. Ketas kaalus 1,35 kuni 4,8 kg. Olümpias hoiti võistluste tarvis kolme ketast. Heideti eriliselt kettaheiteväljakult. Ka heitepaigad olid erinevad, kas ring läbimõõduga 2,5 või 2,74 m või ruut küljega 2,5 m. 500. ja 480. aastat e.Kr. olevat Phayllos heitnud ketast 28,17 m. Seda tulemust on raske hinnata, sest ketta kaal pole teada. Kettaheide andis ainet paljudele antiikkunstnikele ( Myroni "Kettaheitja" (Diskobolos)).

Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896 kasutati heitepaigana ringi läbimõõduga 2,2 m. Selline ring on praeguseni kasutusel. Kaks korda on olümpiamängudel kavas olnud ka kettaheide antiikstiilis, mille puhul heideti paigalt 15 cm kõrguselt aluselt mõõtudega 70x80 cm. Selles stiilis võitis 1906 vaheolümpia Verner Järvinen, Soome kuulsama odaviskaja Matti Järvineni vend.