Kunst

Disambig gray.svg See artikkel räägib kaunitest kunstidest ja kunsti mõiste kujunemisest; kitsamas tähenduses mõistetakse kunsti all kujutavat kunsti või visuaalseid kunste; sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge Kunst (täpsustus).

Sageli seostakse mõistega "kunst" kitsalt kujutavat kunsti. Konrad Mägi "Itaalia maastik. Rooma".

Kunst kui üks põhilisi kultuurimõisteid on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) mistahes loomingulisel tegevusalal, mis tekitab meeltega märgatavust. Kuigi sõna kunst eesti keeles pärineb ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel saksa keelest, kasutatakse eesti keeles ka läänemeresoome keeltest laenatud sõna taie. Kunsti kui kaunite kunstide ehk taide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti ja filmikunsti.

Kunsti mõiste

Tants on üks vanemaid kunstiliike. Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli tantsijad.

Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi.

Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus: kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid vms). Tihti tajutakse kunstina selliseid artefakte, millel puudub praktiline otstarve.

Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika käsitab kunsti sekundaarse modelleeriva süsteemina, mis kasutab primaarse modelleeriva süsteemi ( keele, kõne, kujundi jne) vahendeid spetsiifilisel ja tähendusrikkal viisil. Seetõttu on kunstile iseäranis iseloomulik stiilide ja stiilivõtete, žanrite ja kujutluslaadide eristamine ja järgimine.

Mõiste ajalugu

Kant

Immanuel Kant räägib kunstist " Otsustusvõime kriitikas".

"Kunsti eristatakse loodusest nagu tegemist [Tun] (facere) tegutsemisest [Handeln] või toimimisest [Wirken] üldse (agere), ja esimeste saadust (Produkt) või tagajärge [Folge] kui tehtut [Werk] (opus) viimaste saadusest kui tulemust [Wirkung] (effectus)."

"Õigupoolest tuleks kunstiks nimetada üksnes tekitamist [Hervorbringung] vabaduse läbi, s.o meelevalla [Willkür] läbi, mis seab oma tegudele (Handlungen) aluseks mõistuse."

"Kunsti kui inimese osavust eristatakse ka teadusest ( oskamist teadmisest), kui praktilist võimet [Vermögen] teoreetilisest, kui tehnikat teooriast."

Kunsti eristatakse ka käsitööst. Esimene on vaba kunst, teist võib nimetada ka palgakunstiks. "Esimesele vaadatakse nii, nagu ta saaks otstarbekohaselt välja kukkuda (õnnestuda) üksnes mänguna, s.o tegevusena, mis on omaette (für sich selbst) meeldiv."

"Et aga kõigis vabades kunstides on ometigi nõutav midagi sundivat [Zwangsmäßiges], või nagu öeldakse, mingi mehhanism, ilma milleta vaimul, mis peab kunstis vaba olema ning ainuüksi mis teost [Werk] elustab, ei oleks mingit keha ning ta sureks täiesti janu kätte, seda pole ebasoovitav meelde tuletada."

"Kui kunst mingi võimaliku eseme tunnetusele vastavalt sooritab ainult selle eseme tegelikuks tegemiseks nõutavaid toiminguid [Handlungen], siis on ta mehaaniline kunst; kui tal aga on vahetuks kavatsuseks lõbutunne [Gefühl der Lust], siis nimetatakse teda esteetiliseks kunstiks. Esimene on ta juhul, kui tema eesmärk on, et lõbu saadaks ettekujutusi [Vorstellungen] kui pelki aistinguid, teine juhul, kui [tema eesmärk on, et lõbu saadaks kujutlusi] kui tunnetusliike."

"Meeldivad kunstid on need, mille eesmärgiks seatakse üksnes nauding" (näiteks lauamuusika).

"Kaunis kunst seevastu on ettekujutusviis, mis on omaette (für sich selbst) otstarbekohane ning – olgugi ilma eesmärgita – edendab [befördert] ometigi meelejõudude [Gemütskräfte] kultuuri seltsivaks teatamiseks [geselligen Mitteilung]."

Kaunis kunst on kunst, niivõrd kui ta paistab ühtlasi olevat loodus.

"Kauni kunsti saaduse puhul peab saama teadlikuks sellest, et see on kunst, mitte loodus; aga siiski peab otstarbekohasus selle saaduse kujul paistma igasugusest meelevaldsete reeglite sunnist nii vaba, just nagu see oleks pelga looduse saadus."

"Loodus oli kaunis, kui ta nägi ühtlasi välja kunstina; ja kunsti saab kauniks nimetada ainult juhul, kui me oleme teadlikud sellest, et ta on kunst, ja ta näeb meile siiski välja loodusena."

Kaunis kunst meeldib "pelgas otsustusetegemises" [Beurteilung], mitte meelteaistingus ega mõiste läbi.

Otstarbekohasus kauni kunsti saaduses on "kavatsuslik", ei tohi aga "kavatsuslikuna paista", s.t "kaunile kunstile peab vaatama kui loodusele, kuigi sellest ollakse teadlik kui kunstist". "Loodusena" näib kunstisaadus seeläbi, "et kohatakse küll kogu täpipealsust kooskõlalisuses [Übereinkunft] reeglitega, ainuüksi mille järgi saadus saab saada selleks, mis ta peab olema; kuid ilma pedantsuseta, ilma et paistaks läbi kooliline vorm, s.o ilma et oleks näha jälge sellest, et reegel on kunstnikul silme ees olnud ja tema meelejõudusid kammitsenud." Kaunis kunst ei ole õpitav, ei rajane mõistelistel reeglitel, on kunstile reeglit andva geeniuse saadus. Siiski sisaldab ta ka midagi "koolikohast" [Schulgerechtes], mida saab reeglite järgi taibata ja järgida.

Kunst kirjeldab objekte – ka inetuid ja vastumeelseid – kaunitena; üksnes vastiku peab ta välistama; ja nõnda on raidkunst, mille saadused looduse omadega kergesti segi aetakse, inetute esemete vahetu ettekujutuse välistanud. Looduse ilu on "kaunis asi"; kunsti ilu on "kaunis ettekujutus asjast".