Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Sõna "loogika" pärineb algselt vanakreeka omadussõnast λογική (logikē), mis on sõna λογικός (logikos; 'kõnega seonduv; mõtlemisega seonduv')[1] naissoovorm. Seda sõna kasutati kas eraldi nimisõnana või fraasis λογικὴ τέχνη (logikē technē) 'mõtlemiskunsti' tähenduses. Sõna on tuletatud sõnast λόγος (logos, muu hulgas 'sõna, mõiste, käsitlus, mõistus').[2]. Sõna on laenatud muu hulgas keskaja ladina sõna logica ('loogika') vahendusel.

Formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed. Seetõttu öeldakse, et formaalsel loogikal puudub sisu: ta ei ütle midagi selle kohta, missugune maailm tegelikult on. Formaalne loogika ütleb, mida saab järeldada lähtudes üksnes väiteid väljendavate lausete vormist.

Sümbolloogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kunstlikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. 20. sajandi alguses püüdsid Gottlob Frege, Bertrand Russell ja teised filosoofid näidata, et matemaatikat saab taandada sümbolloogikale. See küll ei õnnestunud, kuid vastavad loogikauuringud on muutnud tänapäeva formaalse loogika üpris matemaatikasarnaseks.