Männilised

Männilised
Harilik mänd (Pinus sylvestris)
Harilik mänd (Pinus sylvestris)
Taksonoomia
Riik:Taimed Plantae
Hõimkond:Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass:Okaspuud Pinopsida
Selts:Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond:Männilised Pinaceae
Lindley 1836

Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.

Männiliste sugukonda kuulub 220–250 liiki 11 perekonnast.[1] Sinna kuuluvad paljud levinud okaspuud, nagu mänd, kuusk, lehis, nulg, tsuuga ja seeder. Peamiselt kasvavad männilised põhjapoolkeral ning eriti parasvöötmes, kuid neid leidub troopikast lähisarktilise kliimavöötmeni. Taigas, ranniku- ja mägimetsades on nad sageli domineerivad taimeliigid.[2][3]

Kirjeldus

Männilised on harilikult puud ja kasvavad 2–100 meetrit kõrgeks. Karmis kliimas võivad nad harva kasvada ka põõsastena. [1]

Männilistel on lehed muundunud okasteks. Okkad on rohelised, pikad ja peenikesed, nõeljad või mõõkjad. Okkad on tavaliselt teravad, mõnel liigil ka pehmed. Paljudel liikidel kasvavad okkad kahe-kolmekaupa. Enamik männilistest (kõik peale lehiste ja ebalehise) on igihaljad. [4] Kuna okaste pindala on lehtpuude lehtede pindalaga võrreldes väiksem, ei auru nende kaudu nii palju vett ja neid pole vaja ebasoodsaks aastaajaks langetada.