Metsandus

Disambig gray.svg See artikkel räägib majandusharust; teadusharu kohta vaata artiklit Metsateadus

Metsandus on primaarse sektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.[1] Lisaks kuulub selle alla ka metsa majandamine.[2]

Metsanduse ja selle alla kuulub mitmeid valdkondi. Majanduse kohapealt on olulisemaks toorpuidu hankimine nii toormaterjali kui ka küttepuude eesmärgil. Metsa ja selle ressursse loetakse taastuvaks energia allikaks. Samas on mets inimesele puhkuse kohaks, metsasaaduste korjamiseks ja väärtuslikuks maastikuks.[3] Metsatööstuses töötab ülemaailmselt üle 14 miljoni inimese ja metsasektori väärtuseks hinnatakse aastas 468 miljardit USA dollarit.[4]

Mets on üks tähtsamaid ökosüsteeme maailmas.[5] Mets on väärtuslik oma elukoosluste poolest ja süsihappegaasi talletajana. Lisaks mängib metsa ökosüsteem olulist rolli pinnavee ja põhjavee ringes. Seega tuleb metsanduse puhul vältida üleraiet ja metsaelupaikade fragmenteerumist. Selle tõttu on tähtsal kohal säästev metsamajandamine ja looduskaitse.

Ajalugu

Taust

Tööstusajastule eelnevat ajajärku kutsutakse tihti ka puiduajastuks. Kuna puit ja küttepuud pakkusid energiat, olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka tööriistadele. [6] Algseid metsamajandamise jälgi on näha Vana-Roomas, kus latifundiumid, mis olid põllumajandusasutused, suutsid küllaltki hästi tagada Rooma riigi puiduga varustamise. [7] Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas. [7] Sarnast jätkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise põhimõtet rakendasid ka praegusel Saksamaa alal elanud läänegoodid 7. sajandil. Nad seisid silmitsi üha vähenevate metsaaladega ning sellest tulenevalt kehtestasid määruse, mis piiras tamme- ja männimetsade raietöid. [8]

Kaasaegse metsamajandamise algus

Süstemaatiline metsa majandamine, mis oli suunatud kestliku toorpuidu saamiseks, olevat alguse saanud Saksamaal Nürnbergis 14. sajandil, [9] ja 16. sajandi Jaapanis. [10] Enamasti oli metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud, raietööd oli tehtud nii, et oleks tagatud metsataastumine. Palkide parvetamine tegi võimalikuks ühendada sisemaa alade metsad ranniku aladega. Saksamaal kasutati selleks näiteks Maini, Neckari, Doonau ja Reini jõge. Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suurtemate vahemaade tagant. Suuri nulgusid Schwarzwaldis (või ka Mustmets) kutsuti "Holländeriteks", sest neid müüdi enamasti hollandi laevatehastesse. Parved, mida selleks kasutati olid 200 kuni 400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ja koosnesid mitmest tuhandest palgist. Töömeeskond koosnes kuni 400–500 mehest. [11] Palgi parvetamine võimaldas ühendada suured alad kontinentaalses Euroopas ja on siiamaani tähtsal kohal näiteks Soomes. [12] 16. sajandist alates tõi kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu järele. Metsad võeti maha, et teha ruumi põllumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raietöid. Mõnedes kohtades istutati küll ulatuslikult puid, kuid see ei olnud raiemahtudega võrreldes eriti mastaapne. [13] Ulatuslikumad säästva metsamajandamise põhimõtted tõusid esile 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.

Metsanduse tehnika

Raietööd on tavaline nähtus metsanduses

Kuni 19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks raie tööriistaks kirves. Selle asendas aga saag. Raudtee arenedes ja selle laiemale kasutusele võtmisega tõusis parvetamise kõrvale ka see transpordivahend. See kõik tähendas raiemahtude suurenemist. Esimese mootorsae leiutamise üle vaieldakse palju. Kuid kindlalt võib öelda, et 1920. aastatel võeti mootorsaag laialdasemalt kasutusele. Bensiinimootoriga mootorsae masstootmine algas Saksamaal samuti 1920. aastate lõpuaastatel. Algsed mootorsaed olid rasked (üle 60 kg) ja vajasid opereerimiseks kahte inimest. 1950. aastal leiutati ühe-inimese mootorsaag (algselt 12 kg). [14] Oluline areng toimus 1970. aastate lõpus, kui Rootsis ja Soomes võeti kasutusele harvesterid. Nad levisid kiiresti kogu Põhja-Euroopas. Tänapäeval ollakse arusaamal, et harvester teeb kogenenud juhi käes 10–15 saemehe töö. Eestis tegutseb ligi 100 harvesteri ja 200–300 forvarderi, mis transpordivad toorpuidu metsast välja. Umbes 90% Eesti metsaraietest tehakse masinatega. [15]