New York

Disambig gray.svg See artikkel on linnast; osariigi kohta vaata artiklit New Yorgi osariik

New York

[ njuu j'ork ]
inglise City of New York

Seal of New York City.svg
New Yorgi pitsat
Flag of New York City.svg
New Yorgi lipp

Pindala: 1214 km²
Elanikke: 8 537 673 (1.07.2016)[1] Muuda Vikiandmetes

73° 56′ W
New Yorgi asukoht New Yorgi osariigis


Koduleht: http://www.nyc.gov/
Ülevalt päripäeva: Midtown Manhattan, Times Square, Unisphere, Brooklyni sild, One World Trade Center, Central Park, ÜRO peakorter ja Vabadussammas

New York on Ameerika Ühendriikide kõige suurema elanikkonnaga linn [2] ja New York City suurlinnapiirkonna keskus. New York avaldab olulist mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadusele, tehnikale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorgis asub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorter[3]. New Yorki on nimetatud ka maailma kultuuripealinnaks.[4]Et eristada linna New Yorgi osariigist, kus ta asub, nimetatakse linna inglise keeles enamasti New York City või 'City of New York.[5]

New York asub maailma ühe suurima loodusliku sadama ääres. Linn koosneb viiest linnaosast, millest igaüks moodustab iseseisva maakonna.[6] Need viis linnaosa – Bronx, Brooklyn, Manhattan, Queens ja Staten Island – ühinesid ühtseks linnaks 1898. aastal.[7] Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas 790 km² suurusel maa-alal 8 175 133 inimest,[8][9] mis teeb New Yorgist kõige tihedama asustusega linna USA-s. [10] Linnas räägitakse ligikaudu 800 keelt ning seda peetakse maailma kõige keelterohkemaks linnaks.[11] New Yorgi suurlinnapiirkonna rahvaarv – 18,9 miljonit inimest 17 400 km² kohta – on USA suurim.[12] Linn on ka osa USA kõige rahvarohkemast ühinenud statistilisest piirkonnast, kus 2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas 22,2 miljonit inimest.[13]

New Yorgi ajalugu sai alguse aastal 1624, kui Hollandi Vabariigi kolonistid asutasid kauplemiskoha ja nimetasid selle 1626. aastal Uus-Amsterdamiks.[14] 1664. aastal sattusid linn ja selle ümbruskond inglaste kontrolli alla ning pärast seda, kui Inglismaa kuningas Charles II oli need maad kinkinud oma vennale, Yorki hertsogile, nimetati linn ümber New Yorgiks.[15]Aastatel 1785–1790 oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn.[16] Alates 1790. aastast on see riigi suurim linn.[17] Kui miljonid sisserändajad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses laevaga Ameerikasse jõudsid, tervitas neid Vabadussammas. Seda sammast tuntakse kogu maailmas kui Ameerika Ühendriikide ja tema demokraatia sümbolit.

Paljud New Yorgi piirkonnad ja vaatamisväärsused on saanud linna umbes 50 miljoni iga-aastase külastaja hulgas väga tuntuks. Times Square hüüdnimega „Maailma risttee”, üks vilkaimaid jalakäijatele mõeldud ristmikke maailmas, on Broadway teatrirajooni eredalt valgustatud keskus[18] ning maailma meelelahutustööstuse sõlmpunkt. Linnas paikneb palju tuntud sildu, pilvelõhkujaid ja parke. New Yorgi rahanduspiirkond, mis on tugevasti seotud Alam-Manhattanil asuva Wall Streetiga, toimib kui maailma rahanduspealinn. Seal asub New Yorgi börs, mis on oma noteeritud ettevõtete turukapitalisatsiooni järgi maailma suurim börs.[19] Manhattani kinnisvara on kalleimaid maailmas. Manhattani Hiinalinnas elab kõige rohkem hiinlasi läänepoolkeral. [20] Katkematult töötav New Yorgi metroo on üks ulatuslikemaid kiirtransiidisüsteeme maailmas. New Yorgis asub arvukalt kolledžeid ja ülikoole, sealhulgas Columbia ülikool, New Yorgi ülikool ja Rockefelleri ülikool, mis kuuluvad maailma 50 parima ülikooli hulka.[21]