Commons-logo.png
Pildid, videod ja helifailid CommonsisLaadi uut sisu

Esiletõstetud artikkel

Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele.

Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad – asjad, mis ei saa mitte olemas olla – ja kontingentselt olevad – asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud.

Enamik filosoofe, sealhulgas näiteks Aquino Thomas ja Immanuel Kant, ei ole pidanud ontoloogilist jumalatõestust kehtivaks. Teiselt poolt on ontoloogilise jumalatõestuse modifitseeritud kujul oma filosoofiasse lülitanud teiste seas René Descartes, Gottfried Leibniz, Kurt Gödel, Charles Hartshorne ja Alvin Plantinga. Descartes väidab, et mitteolemasolev ülimalt täiusliku olendi idee on sama vastuoluline nagu kahest täisnurgast erineva sisenurkade summaga kolmnurga mõiste. Et meil on ülimalt täiusliku olendi idee, siis peab ülimalt täiuslik olend olemas olema. Loe edasi...

Esiletõstetud pilt

The Thinker Musee Rodin.jpg
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja".

Valitud elulugu

Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.

Heidegger kritiseeris traditsioonilist metafüüsikat, tõlgendades ja kritiseerides seda fenomenoloogia, hermeneutika ja ontoloogia vaatekohast. Samuti rajas ta fundamentaalontoloogia.

Tema mõtted avaldasid suurt otsest ning õpilaste kaudu ka kaudset mõju filosoofiale nii Saksamaal kui ka mujal ning humanitaarteadustele.

Martin Heideggeri suhe natsionaalsotsialismiga on tänini ägedate vaidluste teema. Loe edasi...

Filosoofe

Albert SuurAnaxagorasAnaximandrosAristotelesFrancis BaconRoger BaconMihhail BakuninNikolai BerdjajevJean Bodin – Sergei Bulgakov – DemokritosRené Descartes – Diogenes Apolloniast – EmpedoklesEpikurosErasmus RotterdamistEukleides MegarastGalileo GalileiErnst HaeckelWerner HeisenbergAlexander HumboldtIbn SīnāImmanuel KantJohannes Kepler - Søren KierkegaardJan Amos KomenskýMikołaj KopernikPjotr Kropotkin – Paul Lafargue – Gottfried Wilhelm LeibnizVladimir LeninJohn LockeMihhail LomonossovIgnatius LoyolaMartin LutherRosa LuxemburgThomas Malthus – José Martí – Karl Marx – Lev Metšnikov – Michel de MontaigneCharles MontesquieuNicolaus CusanusWilliam OckhamBlaise PascalPlaton – Plutarchos Ateenast – Karl Popper – Platon Poretski – Joseph PriestleyJean-Jacques RousseauBertrand RussellClaude Henri Saint-SimonJean-Paul SartreFriedrich SchillerSokratesBaruch SpinozaTarass ŠevtšenkoRabindranath TagorePierre Teilhard de ChardinKonstantin TsiolkovskiPjotr Tšaadajev

Vaata ka: Välismaa filosoofide loend ja Eesti filosoofide loend

Filosoofiaportaalist

Ateena kool, detail

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi (filosoofilisi küsimusi), nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerib seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle.

Filosoofia loendid

Kategooriad

Kuidas saad aidata?

Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist: