Punaarmee

Disambig gray.svg See artikkel räägib relvajõududest; väina kohta vaata artiklit Punaarmee väin; Hiina relvajõudude kohta vaata Punaarmee (Hiina).

Tööliste ja Talupoegade Punaarmee (1918–1946)


Red Army flag.svg
Moodustatud1918
PeakorterMoskva
PiirkondVene SFNV ja NSV Liit
JuhtkondVene SFNV sõjaasjade rahvakomissar
NSV Liidu kaitse rahvakomissar
Punaarmee Kindralstaap

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 19181946. Punaarmeesse ei kuulunud merevägi, lennuvägi, õhudessantvägi ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadile alluvad NKVD väed.

Punaarmee loodi Rahvakomissaride Nõukogu 28. jaanuari 1918. aasta dekreedi "Kohustuslikust sõjaväelisest väljaõppest" ("Об обязательном обучении военному искусству"). Esimesed Punaarmee väeosad moodustati punakaartlastest.

Juhid, juhtorganid ja organisatsioon

Punaarmee Lõuna-Ida rinde embleem 1918. aastal

Punaarmee esimesteks juhtorganiteks oli ÜK(b)P poliitilise juhtkonna poolt 8. mail 1918, moodustatud Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Ülevenemaaline Peastaap, sõjalise tegevuse planeerimise asutusena ja sellest 1919. aastal eraldatud Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu Välistaap sõjategevuse operatiivse keskasutusena. Ülevenemaalist Peastaapi juhtis Sõjanõukogu, kuhu kuulusid staabiülem ning algselt kaks, alates 15. septembrist 1919 aga juba kolm poliitilist komissari. Sõjanõukogu teostas kõigi ÜP valitsuste tegevust ning allus otse Nõukogude Venemaa sõjaasjade rahvakomissarile ja alates 6. septembrist 1918 Vabariigi Revolutsioonilisele Sõjanõukogule, mille juhiks oli sõjaasjade rahvakomissar Lev Trotski, kelle asetäitjaks sai endine tsaariarmee polkovnik lätlane Jukums Vācietis, kes sai ka esimeseks Punaarmee ülemjuhatajaks, keda asendas 1919. aasta juulist Sergei Kamenev.

Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Ülevenemaalise Peastaabi ülemaks määrati poliitkomissari kontrolli all endised keisriarmee kindralstaabi ohvitserid.

1934. aastal moodustati senise NSV Liidu Sõja- ja mereväe rahvakomissariaadi asemel NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat, mille juht oli Kaitse rahvakomissar ja mis oli NSV Liidu relvajõudude keskasutuseks kuni 1946. aastani, mil seoses kogu NSV Liidu riikliku haldussüsteermi reorganiseerimisega nimetati 25. veebruaril 1946. aasta NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu Presiidiumi määrusega koos Sõja-Merelaevastiku Rahvakomissariaadiga NSV Liidu Relvajõududude Ministeeriumiks.

Punaarmee reaalse sõjategevuse planeerimise ja juhtimisega tegeles Punaarmee Staap ja (alates 1935. aastast) Kindralstaap, mida juhtisid Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabiülemad, (alates 1935. aastast) Kindralstaabi ülemad.

Nõukogude Venemaa esimene sõjaasjade rahvakomissar Lev Trotski 1918. aastal

Kuni 1919. aasta 1. juunini juhtis Vene SFNV Revolutsiooniline Sõjanõukogu ainult Vene SFNV relvajõude, 1. juunist aga kui moodustati nõukogude vabariikide sõjalis-poliitiline liit, kõigi nõukogude vabariikide (Ukraina NSV, Valgevene ja Leedu, Läti SNV) relvajõude.