Saksa Demokraatlik Vabariik

Deutsche Demokratische Republik (DDR)
Saksa Demokraatlik Vabariik
Ida-Saksamaa
7. oktoober 19493. oktoober 1990
Flag of East Germany.svgState arms of German Democratic Republic.svg
Saksa DV lippSaksa DV vapp
DDR-Europe.png
ValitsusvormRahvavabariik
OsaKülm sõda
RiigipeaWilhelm Pieck SDV President (−1960)

Walter Ulbricht 12. september 1960 – 1973 (erakond SED)
Willi Stoph 1973 – 1976 (SED)
Erich Honecker 1976 – 1989 (SED)
Egon Krenz 24. oktoober 1989 – 6. detsember 1989 (SED)
Manfred Gerlach 6. detsember 1989 – 5. aprill 1990 (LDPD)
Sabine Bergmann-Pohl 5. aprill 1990 – 2. oktoober 1990 (Kristlik-Demokraatlik Liit)

Ministrite Nõukogu esimeesOtto Grotewohl 7. oktoober 1949 – 1964

Willi Stoph 1964–1973
Horst Sindermann 1973–1976
Willi Stoph 1976–1989
Hans Modrow 1989–1990
Lothar de Maizière 1990 – 2. oktoober 1990

PealinnBerliin
Pindala108 179 km²
Rahvaarv16,35 miljonit (jaanuar 1990)
RiigikeeledSaksa keel
RahaühikSaksa DV mark
HümnAuferstanden aus Ruinen
Rusudest ülestõus

Saksa Demokraatlik Vabariik (saksa keeles Deutsche Demokratische Republik), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.

Saksa DV pealinn oli Berliin (Ida-Berliin). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist – Lääne-Berliin – Saksa DV-sse ei kuulunud.

Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949. 1968. aastal võeti vastu Saksa DV konstitutsioon (põhiseadus).

USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis tekkis Saksamaa Liitvabariik, mida nimetati ka Lääne-Saksamaaks.

Deutsches Reich DDR Karte.png

Riigivalitsemine

Saksa DV-s oli mitu parteid ja nad kõik nad olid ühendatud Saksa DV Rahvusrindesse (Nationale Front der Deutschen Demokratischen Republik). Riigi valitsev partei oli Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (Sozialistische Einheitspartei Deutschlands (SED)).

Saksa DV ja SED juhtorganiks oli SSÜ Keskkomitee ja selle tegevjuhtkond SSÜ KK Poliitbüroo, kuhu 1989. aastal kuulusid: Erich Honecker, Hermann Axen, Hans-Joachim Böhme, Horst Dohlus, Werner Eberlein, Kurt Hager, Joachim Herrmann, Werner Jarowinsky, Heinz Keßler, Günther Kleiber, Egon Krenz, Werner Krolikowski, Siegfried Lorenz, Erich Mielke, Günter Mittag, Erich Mückenberger, Alfred Neumann, Günter Schabowski, Horst Sindermann, Willi Stoph, Harry Tisch; Poliitbüroo liikmekandidaadid: Ingeburg Lange, Gerhard Müller, Margarete Müller, Gerhard Schürer, Werner Walde.

Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Sekretariaati kuulusid: peasekretär Erich Honecker, sekretärid: Agitatsiooni ja Propagandasekretär, Joachim Herrmann; Põllumajandussekretär, Werner Krolikowski; Günter Schabowski; Kultuuri, teaduse ja haridussekretär, Kurt Hager; Majandussekretär, Günter Mittag; Rahvusvaheliste suhete sekretär, Hermann Axen; Parteiorganisatsioonialase töö sekretär Horst Dohlus; Kaubanduse, varustuse ja kirikuasjade sekretär Werner Jarowinsky; Julgeoleku, noorte ja spordi sekretär, Egon Krenz, Naisasjade sekretär, Ingeburg Lange.


Peale SED kuulusid Rahvarindesse:

Parteid

Ühiskondlikud organisatsioonid:

  • Saksamaa Demokraatlik Naiste Liit – Demokratischer Frauenbund Deutschlands (DFD)
  • Saksa Vaba Noorsoo Liit – Freie Deutsche Jugend (FDJ)
  • Saksa Vabade Ametiühingute KoondisFreier Deutscher Gewerkschaftsbund (FDGB)
  • Kulturbund (KB)
  • Vereinigung der gegenseitigen Bauernhilfe (VdgB)

Aastatel 1986–1990 olid parlamendis oli 500 liikme hulgas esindatud parteid järgmiselt:

  • SED: 127
  • DBD: 52
  • CDU: 52
  • LDPD: 52
  • NDPD: 52
  • FDGB: 61
  • DFD: 32
  • FDJ: 37
  • Kulturbund: 21
  • VdgB: 14

1953. aastal toimusid Ida-Saksamaal suured rahutused, mis algasid ehitusnormide tõstmise pärast ja mis suruti NSV Liidu poolt maha. Rahutuste käigus sai surma umbes 300 inimest.

Saksa DV julgeolekuorgan oli Stasi (Staatssicherheit).

Saksa DV hakkas suhtlema Lääne-Saksamaaga, kui seal seati Willy Brandti valitsuse poolt sisse uus idapoliitika ja loobuti Hallsteini doktriinist. Saksa DV liideti Saksamaa Liitvabariigiga 3. oktoobril 1990.

Germany Laender 1947 1990 DDR.png