Turism

Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias.
Turistid on väga oluliseks sihtgrupiks erinevatele majutusettevõtetele. Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas.

Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.

Mõned turismi definitsioonid lisavad piirava tingimusena, et turismireisi sihtkoht peab olema reisija alalisest asukohast vähemalt 50 miili (80 km) kaugusel, sihtkohas viibimise kestus peab jääma alla aasta ja reisi eesmärgiks olevad tegevused ei tohi olla sihtkohas tasustatud. Vahel eristatakse ka vähemalt üht ööbimist sisaldavaid ja ühepäevaseid turismireise.

Turismiga tegelevat ehk reisivat inimest nimetatakse turistiks. Maailma Turismiorganisatsioon (World Tourism Organization) määratleb turiste inimestena, kes "reisivad väljaspool nende tavapärast elukeskkonda jäävatesse kohtadesse kauem kui 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, mis pole seotud külastatavas paigas tasustatava tegevusega".[1]

Sihtkoha järgi võib turismi jagada sise- ja välisturismiks: esimene hõlmab reisimist ühe riigi piires, teine rahvusvahelisi reise.

Turismist on saanud kogu maailmas populaarne puhkuseviis. 2010. aastal reisis maailmas ühest paigast teise enam kui 940 miljonit rahvusvahelist turisti – 6,6% rohkem kui 2009. aastal. Rahvusvahelise turismi käive kasvas 2010. aastal 693 miljardi euroni (919 miljardi USA dollarini)[2]. 2000. aastate lõpu majanduslanguse tõttu langes nõudlus rahvusvaheliste reiside järele järsult ja põhjapoolkera suvekuudel kahanes rahvusvaheliste turismireiside arvu kasv 2%-ni.[3] Langustendents tugevnes 2009. aastal ja teravnes mõnes riigis 2009. aasta gripipandeemia mõjul veelgi, nii et 2009. aastal langes rahvusvaheline turism 4% ehk 880 miljoni reisini ning käive langes hinnanguliselt 6%.[4]

Turism on eluliselt tähtis selliste maade nagu Prantsusmaa, Egiptus, Kreeka, USA, Hispaania, Itaalia ja Tai majandusele, samuti sellistele saareriikidele nagu Bahama, Fidži, Maldiivid, Filipiinid ja Seišellid, kuna turismisektori teenused ja kaubad toovad neile raha ja ettevõtetes on arvukalt töökohti. Turism kui majandusharu hõlmab ja seob mitmesuguseid teenuseid nagu transport, majutus, toitlustamine, suveniirid, ekskursioonid, kultuuriüritused, meelelahutus jms.

Turismiga seotud inimtegevusi uurib turismigeograafia.

Gustav Vilbaste soovitas turismi eestikeelseks vasteks terminit huviränd.

Turismi ajalugu

Inimajaloo algusest saati on inimesed eri eesmärkidel maailmas ringi rännanud. Juba antiikajal reisisid ühiskonna rikkamad liikmed küll puhkuse, küll lõbu- või teadmistejanu nimel teistesse piirkondadesse. Vana-Rooma ülikud külastasid Vahemere piirkonna kuurorte Baiaes, Pompeis ja Hierapolises, filosoofid võtsid ette retki Aleksandriasse ja Lähis-Ida iidsetesse templitesse. [5]

Briti noormehed Grand Touril Roomas, 1750.

Enne rongiliikluse arengut oli tänapäevase turismi eelkäijaks nn Grand Tour 17. kuni 19. sajandil, mil Suurbritannia ja Põhja-Euroopa kõrgklassi haritud noormeeste seas oli levinud käia üleeuroopalisel retkedel. [6] Retked võisid kesta aastaid ja neid nähti ülikoolijärgse haridustee ühe etapina. Reisi eesmärgiks peeti antiik- ja renessansskultuuri pärandite ning Mandri-Euroopa aristokraatlike kommetega tutvumist. Aja jooksul kujunesid välja tüüpilised reisiplaanid, „kohustuslik“ oli järgemööda aega veeta Pariisis, Šveitsis ja erinevates Itaalia linnades. [7] Oma muljed jäädvustati reisikirjades, mis võisid hiljem saada kodumaal müügihittideks. [8]

Tööstusrevolutsioon tõi endaga kaasa raudteedevõrgu rajamise, mis esimest korda ajaloos võimaldas pikemaid reise ette võtta ka kesk- ja hiljem alamklassi liikmetel. [9] Suurbritannias toimusid muudatused kõige varem. Esimene ametlik reisifirma, Cox & Kings, moodustati 1758. aastal. [10] Reisiagentuuride ja massiturismi pioneeriks oli Thomas Cook, kes 1841. aastal hakkas esimesena korraldama ekskursioone. Osavõtt maksis ühe šillingi, see sisaldas rongipiletit ja sõidu kestel sööki ja muusikat. Cookil olid sõlmitud lepingud rongifirmadega, kes vastutasuks sõitjate leidmise eest maksid talle osa piletite tulust. 1855. aastal korraldas ta esimese ekskursiooni võõrsile, kui viis Pariisi maailmanäituse puhul grupi Leicesterist Calais’sse. Järgmistel aastatel hakkas ta juba üleeuroopalisi reise korraldama. [11]

Maailma esimene kruiisilaev Prinzessin Victoria Luise ehitati Hamburgis 1900. aastal. [12]