Ukraina

Disambig gray.svg See artikkel räägib riigist; jõelaevade kohta vaata artiklit Bulgarija ja artiklit Ukraina (1952).

Ukraina
ukraina Україна
(Ukrajina)
Ukraina lippUkraina vapp
Ukraina lippUkraina vapp
Ukraina asendikaart
RiigihümnŠtše ne vmerla Ukrajinõ
(Ще не вмерла України)
PealinnKiiev
Pindala603 700 km²
Riigikeel(ed)ukraina
Ametlikud keeledukraina keel[1][2]
Rahvaarv42 539 010 (1,01,2016)
PresidentPetro Porošenko
PeaministerVolodõmõr Groisman
Iseseisvus24. august 1991
SKT106,11 miljardit USA dollarit (2006)
SKT elaniku kohta2830 USA dollarit (2006)
Rahaühikgrivna (UAH)
AjavööndIda-Euroopa aeg
Tippdomeen.ua
ROK-i koodUKR
Telefonikood380

Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Ukraina piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid asub suuremalt osalt Aasias).[viide?]

2001. aastal elas Ukrainas üle 48,4 miljoni inimese, 2012. aasta 1. septembril Ukraina statistikaameti andmeil 45 559 058. Rahvaarvult on Ukraina 29. riik maailmas.[viide?]

Riigi pealinn on Kiiev, riigikeel ukraina keel. 2001. aastal oli Ukraina elanikest 77,8% ukrainlased. Suur osa Ukraina elanikest on õigeusklikud.[viide?]

Ukraina on unitaarriik, riigikorralt poolpresidentaalne vabariik. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on Ukrainas lahutatud. Ukraina jaguneb 27 haldusüksuseks: 24 oblastiks, 2 riikliku alluvusega linnaks (Kiiev ja Sevastoopol) ja 1 autonoomseks vabariigiks (Krimm).

Ukrainast lõunasse jäävad Must ja Aasovi meri. Maismaapiir on Ukrainal Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldovaga.

Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. 2011. aastal oli Ukraina SKP 327,94 miljardit USA dollarit (ligi 7198 dollarit elaniku kohta). Ukraina rahaühik on grivna. 2011. aasta keskmine kurss oli 7,9 grivna 1 USA dollari eest.

Riigi iseseisvus kuulutati välja 24. augustil 1991. Sellele eelnenud 69 aasta vältel kuulus Ukraina Nõukogude Liitu.

Loodus

Pinnamood

Suurem osa Ukrainast asub Ida-Euroopa lauskmaal, mida katavad viljakad tasandikud ja stepid.

Ukraina lääneosas asuvad Podoolia kõrgustik, Volõõnia kõrgustik ja osa Ida-Karpaatidest. Seal on ka Ukraina kõrgeim tipp Goverla (2060 m). Krimmi poolsaarel asuvate Krimmi mägede kõrgeim tipp on Roman Koš (1545 m).

Ukrainale kuulub suurim saar Mustas meres – Džarõlgatš.

Veestik

Ukraina lõunapiiriks on 2782 km Musta mere ja Aasovi mere rannikut. Suuremad jõed Dnepr, Desna ja Dnestr suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54 km ulatuses Doonau.

Floora

Karpaatides kasvavad Euroopa ühed viimased ürgmetsad, need kuuluvad UNESCO maailmapärandi hulka. 16% Ukrainast on kaetud metsadega, peamised puud on pöök, mänd, kask, lepp, haab, tamm, saar ja vaher.

Ukraina rahvuslill on päevalill.

Fauna

Ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde, neist 270 pesitsevaid. Mustas meres leidub 4 liiki delfiine.

19. sajandil suri välja metshobune tarpan. Suurtest kiskjatest leidub Karpaatides karu ja ilvest.

Looduskaitse

Ukrainas on mitukümmend rahvusparki. Vanim neist on 1980 asutatud Karpaatide rahvuspark. Vanim looduskaitseala on 1921 loodud Askania-Nova looduskaitseala.